Haridustehnoloogia

Haridustehnoloogia on pedagooglise uurimis- ja arendustegevuste valdkond, mille aluseks on õppimise, õpetamise ja tehnoloogia vaheliste seoste ning uute õpikeskkondade terviklik käsitlemine. See on loov ja innovaatiline amet, kelle lõpeanu osaleb tugevates erialavõrgustikes. Haridustehnoloogitöö ei piirdu ainult koolis töötamisega.  Infoteadust ei tohiks segi ajada info teooriaga. Teabe teooria on uuritav, millist tüüpi side me kasutame nagu näiteks verbaalne, signaaliülekanne, kodeerimine jt. Infoteaduses käsitletakse kõiki teabe elutsükliga seotud protsesse ja tehnikaid.

6. oktoobril esines külalisena Haridustehnoloogia keskuse vanemteadur Mart Laanpere, kes andis ülevaate haridustehnoloogia akadeemilise suuna tegemistest. Algatuseks rääkis ta IKT haridusest, mida on tehtud aastatel 1997-2006. Toomas Hendrik Ilves ja Eesti haridusminister Jaak Aaviksoo alatasid projekti nimega Tiigrihüpe. Tegu oli väga kalli projektiga, mille ligikaudne maksumus oli 38 miljonit dollarit. Eesti riik aitas sellele kaasa 15 miljoniga, muu aga tuli saada eraisikutelt või ettevõtetelt.

Üks projekti tähtsamaid eesmärki oli kogu Eesti koolide ühendamine internetti. Mille tulemusena rajati igasse kooli arvutiklass ning lõpetati UUCP-tehnoloogia kasutamine. 1990. aastate keskpaigani leidus koolides veel 8-bitiseid arvuteid operatisoonisüsteemidega CP/M.

2013. aastal läbi viidud Euroopa Komisjoni uuringust selgub, et kuigi üle Euroopa püüeldakse digipöörde poole haridusasutustes, siiski alates 2006. aastast pole edusammud rahuldavad olnud. Uuringus selgus, et liiga vähe on digitaalselt hästi varustatud koole, keskmiselt vaid üks neljast 9-aastastest ja pooled 16-aastatest õpivad digitehnoloogiliselt hästi varustatud koolides.

Oleme Eestina tuntud kui e-riik, kuigi meie koolides IKT ja hariduse sümbioos ei ole kõige paremal järjel. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on Eesti õpetajate arvuti kasutamise oskus alla selle. Need aga kes seda teha oskavad ei võta sellet maksimumi. Koolides näeb arvuted kas õpetajate lauapeal või arutiklassides, 2009 läbi viidud sülearvuti projekt on tänaseks kokku varisenud.

Allikad:

http://www.tlu.ee/et/Digitehnoloogiate-instituut/Haridustehnoloogia

https://et.wikipedia.org/wiki/Tiigrih%C3%BCpe

http://www.ise.ee/telemaatika98/kogumik98/arvuti_kasutamine.htm

https://ec.europa.eu/digital-single-market/news/survey-schools-ict-education

https://en.wikipedia.org/wiki/Information_science

Matemaatikast meid ümbritsevates tehnoloogiates

“Matemaatika on üks keel, ” väitis Josiah Willard Gibbs. Ta väide kõlab väga pealiskaudselt, kuid ega sellel ei olegi ühtset definitsiooni. Matemaatika on liiga suur mõiste selle defineerimiseks. Kui matemaatika oleks ülesannete lahendamine, siis muutuks kõik aina keerulisemaks. Õnneks suure hulga faktide kogunemisel toimub struktuuride loomine. “Ilu metoodikas” – näide vikipeedia lehel on lihtsuse ja elegantsuse tõend. Seal on lahti seletatud ainu-üksi pildina, miks ja kuidas töötab Pythagorase teoreem. Sellest lähtudes võib tõesti matemaatika kuuluda kunsti kategooria alla.

Matemaatika mõju ühiskonnale toimub selle rakenduste kaudu, mis tänapäeval baseeruvad olulistel arvutitel. Nobeli majanduspreemiat saab valdavalt ainult  matemaatika rakendustega seotud tööde eest. Nobeli preemiat puhtalt matemaatikas ei olegi. Küll aga on need olemas meditsiinis, psüholoogias, kirjanuses. Tegu on väga väärtusliku preemiaga.

Digipildindus – iga pilt koosneb kahe muutuja funktsiooni väärtusest,  milledega tuleb teha “kavalaid” teisendusi, et need väärtused pakkida internetti ja siis meie kodus jälle pildiks lahti pakkida. Seega võivad kaks pealtnäha sama kvaliteediga pilti olla suure mahulise erinevusega. Resulutsioon ei ole ainus millega võrreldakse piltide kvaliteeti, suurt rolli mängib ka pilil olev image noise. 

MP3 mängjad on digitaalne meedia vahend, mille matemaatiline väljatöötamine sai alguse ca 30 a. tagasi, mis baseerus varasemaga täiesti uut tüüpi funktsioonidel. Digitaalne teisendamine masinas endasi oli kordades kiirem varasematest meetoditest. Mida aeg edasi, seda rohkem funktsioone oli MP3 mängjal. Enam ei serveerinud see vaid muusikalist naudingut, vaid ka palju muud, näiteks luges ta videofaile ja pildifaile. CAD(computer aided design) Kirjeldab autotööstuses autokuju, mis esitatakse koheselt ka arvutiekraanile.

GPS – kui meie kaugus neljast satelliidist taevas on teada, siis saame ühiselt määrata ka oma asukoha kolm kordinaati. Olemuselt on see trigonomeetriale mitterivaalne ülesanne, kuna sateliidid liiguvad. Mida rohkem on satelliite nähtaval, siis kasutatakse vähimruutude meetodit.

Ilmaennustamisel kogutakse andmeid satelliitidelt ja vaatlusjaamadest. Andmeid töödeladakse, et neid saaks lugeda arvuti. Koostatakse kuus argumenti ja kuus mittelineaarset diferentsaalvõrrandit. Näiteks veetaseme ja veetemperatuuri mõõtmiseks kasutatakse ka hüdroloogiliseid mõõtmismeetodeid, andurid on paigaldatud jõe põhjade lähedale, sellise arvestusega, et nad kuiva ajal pinnale ei jääks ja talvel jäässe ei külmuks.

“Matemaatika aitab ka ennustada” slaidi ajal läheb asi väga keeruliseks ning kunstiliseks, mis on tavainimesele päris keeruline.

https://en.wikipedia.org/wiki/Mathematical_beauty

https://www.nobelprize.org/faq/questions_in_category.php?id=2#2

https://en.wikipedia.org/wiki/Digital_photography#Performance_metrics

https://et.wikipedia.org/wiki/MP3-m%C3%A4ngija

http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/mootetehnika/hudroloogiliste-vaatluste-mootetehnika/

Raknendusinformaatika ja selle roll ühiskonnas

Mõiste informaatika pärineb algselt saksa ja prantsuse keelest, mis leidis esmaselt kasutust aastal 1957 Karl Steinbuchi kirjutatud ajalehe artiklis. Esmaselt määratleti sõna informatik kui informatsiooni automaatset töötlemist, kuna sõna mõlemad pooled just seda soodustavad (infor+matik). Nüüdisajal peetakse sõna teise poole all silmas pigem matemaatikat ning sõna keskkosa all terminit form, mis viitab informatsiooni esitamise kuju/vormi olulisusele. Tänapäeval on informaatika pigem seotud arvutitega nii nagu ka meie loengud ja praktikumid ülikoolis. 70% toimuvast on arvutis.

Nagu jagub teadus mitmeks haruks, jaguneb ka Informaatika erinevateks harudeks, üks nendest harudest on rakendusinformaatika, millest meile lähemalt räägiti. Nagu sõnast enesest võib välja lugeda on selle haru eesmärk informaatika rakendamine erinevates valdkondades. Näiteks matemaatika, keeleteadus, elektroonika, bioloogia, meditsiin, kunstid, majandusteadused, humanitaarteadused jne. Rakendusinformaatika jaguneb omakorda veel paljudeks pisemateks harudeks, mis omakorda jagunevad veel enam.

Peeter Normak rääkis lähemalt ka rakendusinformaatika akadeemilise suuna õppekavast digitehnoloogiate instituudis. Meie koolis jaotub see kolmeks; informaatika, infotehnoloogia juhtimine ja infoühsikonna tehnoloogiad ehk doktoriõpe. Räägiti põhjalikumalt valikmoodulitest ja valikainetest, sellega käsikäes käivast EAP-st ning laborite põhieesmärkidest.

Meile räägiti lähemalt targa maja definitsioonist ehk kuidas maja käsitletakse kui tehnilist süsteemi, millesse kuuluvad seadmed toimivad automaatselt või poolautomaatselt. Normak tõi välja konseptsiooni probleeme millele võiks tulevikus lahendus olemas olla nagu näiteks; maja saab hakkama seadmete juhtimisega inimese käsul, kuid inimese juhendamine/nõustamisega enamasti mitte. Targad majad peavad minu silmis kindalsti populaarsemaks ja veelgi “targemaks” saama ala, et tuvastada inimesi ning nende terviseseisundit koheselt ning kui juhtub olema näiteks infarkt, siis sellele ka vastavalt reageerima, abi kutsuma. Targa maja fookuseks on nende sees olevad inimesed ning nende vajadused.

Meeldis, et võeti sõna ka tuleviku väljavaadetest, kellest kõige suurem puudus eestis on. Vajadus kasvab IT-spetsialistide järgi päev-päevalt. Tänapäeva ühiskonnas ei saa me üle ega ümber kontoritööst ning pidevast arvuti taga istumisest ning tulevikus kasvab selle osatähtsus veelenam.  Puudus magistrikraadiga IKT spetsialistide järele, see valdkond vajab laiapõhjaliste valdkondlike ja valdkonnaüleste teadmiste ja oskustega spetsialiste. Olen aru saanud selle suuna lõpetajate käest, et tuleb olla järjepidev ning asjadel kätt pulsil hoida, möödakülge midagi maha ei jookse ning kui tahet on saab ka asja. Kokkuvõtteks selle teema kohta ütles Peeter Normak järgmiselt “Enda professionaalse arengu kavandamisel on otstarbekas arvestada valdkonna analüüse, tulevikuvisoone ja strateegiaid.” Lisades sinna ka Horizon Report 2017 analüüsi, mis võib lähiaastatel osatähtsuselt kasvada. Nelja kuni viie aasta pärast näiteks peavoolutehnoloogiad; tehisintellekt ning loomulikud kasutajaliidesed.

Allikad:

https://et.wikipedia.org/wiki/Informaatika

https://en.wikipedia.org/wiki/Applied_science

Click to access what20is20informatics.pdf

https://www.cnet.com/topics/smart-home/best-smart-home-devices/

http://www.greatsampleresume.com/job-responsibilities/it-specialist-responsibilities/

https://en.wikipedia.org/wiki/Artificial_intelligence